Ülesanne 3. IT rollist erivajadustega inimestele.

Et puuetega inimesed tunneksid ennast ühiskonna täisväärtuslike liikmetena, on Eestis viimasel aastakümnel püütud luua neile sobivaid tingimusi võimaldamaks enda eluga toime tulla. Sellest on kirjutatud väga palju, aga reaalne elu näitab, et puuetega inimesed ei tunne ennast võrdväärsena tervete inimeste seas. Sageli nad ei sotsialiseeru ega oma infot pakutavate võimaluste kohta. See sõltub loomulikult nende puude raskusest, nende vanusest, hariduse tasemest, elukohast.
Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas on kõige mugavam infot hankida internetist. Millist rolli mängib infotehnoloogia puuetega inimeste igapäevaelus? Arvata võib, et IT-teenused ei ole kättesaadavad kõigile (raske puudega, madala haridustasemega, eakad, elukohaga kaugetes maapiirkondades). Psüühilise ja vaimse puudega inimeste seas on interneti kasutamine ja tugikeskuste liikmelisus madalam kui füüsilise puudega inimeste seas. Ometi on kõigil erivajadustega inimestel õigus saada infot oma puude (haiguse) ravivõimaluste kohta, rehabilitatsioonivõimaluste kohta, abivahendite olemasolu kohta, sotsiaaltoetuste, koolituste, töötamise võimaluste, huvialaga tegelemise jms. kohta. Väga paljudel erivajadustega inimestel puudub lähedane pereliige või abistaja, rääkimata tugiisikust. Neid haarab sageli lootusetus, kohandamata keskkonnas ei saa nad hakkama ning sulguvad oma "nelja seina vahele". IT jääb sellisel puhul kaugeks ja kättesaamatuks.
Seevastu noored ja hakkajad erivajadustega inimesed vaatamata puudele ja ühiskonnas toimivatele raskustele, soovivad õppida ja ennast täiendada. 2006. aastal sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud puuetega inimeste vajaduste ja toimetuleku uuringus (PIU) selgus, et arvutiõppe täienduskoolitusi toimub piisavalt (http://www.abikasi.ee/TOIMETULEKU-UURING). Ent koolitusest pole kasu kui õpitud teadmisi pole võimalik praktikas koheselt rakendada - arvutioskused on omandatud, kuid arvutit soetada ja ülal pidada pole võimalik.Uuringus osalejad tegid ettepaneku, et puudega inimestele võiks kodune internet olla tasuta või poole hinnaga. Arvati, et koolitusjärgne kohustuslik praktika oleks samuti vajalik.
Õnneks on viimase viie aasta jooksul aina rohkem meedias leidnud kajastamist tublide puuetega noorte ettevõtmised ja eduelamused: nende edukad õpingud IT vallas (tarkvaraarendus, programmeerimine jms.), oma firma asutamine, töökohtade loomine ja pakkumine erivajadustega noortele, koolituste organiseerimine ja läbiviimine. Kes suudab tulevikku vaadata ja võidelda, saab hakkama.
Kohalikud omavalitsused on korraldanud koolitusi oma piirkonna puuetega inimestele, näiteks Tallinna Puuetega Inimeste Koja projekt "Puuetega inimeste arvutiõpe ja internetipunkt" (http://www.tallinnakoda.ee/1,83), kasulikku infot töö ja koolituste kohta pakub veebiaadress http:/www.edukas.invainfo.ee/koolitused.
Eestis korraldatakse ka e-koolitusi mittetöötavatele puuetega inimestele. Viimastel aastatel pakub Tartu Kutsehariduskeskus puuetega noortele võimalust  õppida tarkvara ja andmebaaside haldamist (http://www.epikoda.ee/index.php?op=4&id=0251). Kahjuks sarnased koolitused on liiga kulukad ja osutuvad väikelinnade ning maapiirkondade erivajadustega inimestele kättesaamatuks.
Kui meie ühiskond ometi oleks tolerantsem mõistmaks puuetega inimesi ja nende probleeme! Liiga palju noori erivajadusega inimesi on sulgunud endasse ja lootuse kaotanud kunagi veel õppida või töötada. Takistusi on palju, rahalisi vahendeid vähe. Tuleb saada tugevaks, vabaneda negatiivsetest hoiakutest ja mõista, et tuleviku info koondub aina rohkem arvutisse.

Kasutatud kirjandus:
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja _erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused [loetud 11.sept.2010].
http://www.abikasi.ee/TOIMETULEKU-UURING [loetud 14.sept.2010].
http://www.tallinnakoda.ee/1,83 [loetud 14.sept.2010].
http.//www.edukas.invainfo.ee/koolitused [loetud 14.sept.2010].
http://www.epikoda.ee/index.php?op=4&id=0251 [loetud 15.sept.2010].
http://www.vedur.ee/puutepunkt/ [loetud 15.sept.2010].