Ülesanne 4. Tugitehnoloogia.

Puudega inimeste paremal kaasamisel ühiskonda on internetil tähtis roll ning seda eelkõige lähimas tulevikus. Vanema põlvkonna esindajatest ei hakka kindlasti enamus internetist informatsiooni otsima või interneti vahendusel maailmaga suhtlema, kuigi erandeid on. Noorema põlvkonna jaoks aga on täna mõeldamatu, et arvuti ja internetiga ei puututa üldse kokku. Kui, siis on selle taga eelkõige rahalised probleemid: arvuti või püsiühenduse puudumine, vähene koolitusvõimalus ning vastavalt hirm tehnoloogia ees jne.
Eesti kohalike omavalitsuste ülesannete hulka peaks kuuluma soov luua puudega inimesi igakülgselt kaasav e-keskkond. On ilmne, et puudega inimesed vajavad neile mõeldud tehnoloogilisi erilahendusi (tugilahendusi) nii riist- kui tarkvara osas. Majanduslikult on see kallis programm, seetõttu oleks kohalikel omavalitsustel kasulik enne konkreetsete lahenduste väljatöötamist konsulteerida erinevate ühingute ja liitudega, et võimalikult vara ära hoida raha kulutamist vaid tinglikult toimivatele lahendustele, mis nõuavad hiljem ümbertegemist.
Puudega arvutikasutajad on sageli dilemma ees- kas kasutada spetsiaalselt puuetega inimestele mõeldud erilahendusi või üritada toime tulla laiatarbevahenditega? Erilahendus võib olla konkreetsel juhul sobivam ja mugavam, samas annab tavalahendus reeglina suurema mobiilsuse- see on enamasti igal pool ühesugune ja inimene ei sõltu konkreetsest seadmest. Ideaalne oleks, kui kõik laiatarbelahendused oleks niivõrd ligipääsetavad, et erilahendusi polekski vaja.
Puht-tehnoloogilisi erilahendusi vajavad eelkõige nägemispuudega ning liikumis- ja koordinatsioonipuuetega inimesed. Nägemispuude puhul kasutatav tehnoloogia on üsna keeruline ja rahaliselt kallis. Vaegnägijatele on erilahendusteks ekraanilugeja ja ekraanisuurendus (sageli koos heliväljundiga) ning pimedatele mõeldud heli- ja kombitav väljund (tüüpiliselt punktkiri).
EKRAANILUGEJA.
Ekraanilugeja (screen reader) on enamasti tarkvarasüsteem, mis püüab tuvastada ekraanile kirjutatud teksti. Tulemus saadetakse kõnesüntesaatorile (heliväljund), punktkirjamonitorile või -printerile. Nägemisabivahendina lugemiseks ja suurendamiseks mõeldud programmid on suures osas kinnine kommertstarkvara. Näiteks ekraanilugemisprogramm JAWS Pro+SMA on Freedom Scientific poolt toodetav ekraanilugeja. JAWS annab kõnesüntesaatori abiga teada, mis on ekraanil, võimaldades nii arvutiga töötada ka täiesti pimedatel inimestel. JAWS abil saab nägemispuudega inimene surfata internetis, saata e-kirju, suhelda suhtlusprogrammi abil sõprade ja tuttavatega, koostada dokumente, teha tabelarvutusi ning palju muudki. JAWS töötab paljude punktkirjakuvaritega, võimaldades kasutada punktkirja (kas kõneväljundi kõrval või ka asemel). JAWS lugemisprogrammiga on kaasas mitmekeelne kõnesüntesaator, mis oskab teksti ette lugeda inglise (nii Inglise kui Ameerika inglise keeles), soome, saksa, prantsuse, hispaania, itaalia ja portugali keeles. JAWS töötab ka eesti kõnesüntesaatoriga Kalev ning teiste SAPI 4 või SAPI 5 standardile vastavate kõnesüntesaatoritega.
EKRAANISUURENDUS.
Vaegnägemise korral kasutatakse tarkvaralahendusi, mis töötavad "virtuaalluubi" põhimõttel- vajalikku ekraaniosa suurendatakse. Sageli ühendatakse suurendaja ekraanilugejaga ja loetakse suurendatav ekraaniosa ka helikujul ette.
Näiteks ekraanisuurendusprogramm MAGIC Pro hääletoega +SMA on tarkvaralahendus nägemispuudega arvutikasutajatele, kes soovivad kasutada arvutit kas tööks, õpinguteks või muul otstarbel, kuid kellele tavaline tähesuurus ekraanil on liiga väike. MAGIC lubab arvuti ekraanidetaile suurendada nende tavamõõdust kuni 36 korda. Võib valida erinevate seadistatavate vaadete vahel, mis võimaldavad samaaegselt näha nii suurendatud kui tavalist ekraanipilti. Kõnemoodulid lubavad hõlpsalt töödelda andmeid ekraanil. MAGIC võib lugeda teksti, millele osutada või mida sisestada. MAGIC liigutab suurendatavat ala nii, et alati on võimalik näha loetavat teksti selle ettelugemisel. Hiire ja kursori seadistused aitavad teksti lugemisel määrata ekraanil hiire ja kursori asukohta. Saab valida erinevate seadete vahel- on võimalik seadistada menüüde värvi, suurust jpm. Värviseaded lubavad määrata, kuidas värve ekraanil kuvatakse. Võib määrata ühe värvi asendamist teisega või kahe värvi vahetamist omavahel. Ekraani saab muuta mustvalgeks, määrata ekraani pildi heledust.
MAGIC aitab jälgida ekraanielementide (hiir, dialoogiaken vms.) asukohta, otsing võimaldab kiiresti liikuda erinevate akende ja teksti erinevate osade vahel. MAGIC'u mitmesuunaline pildi liigutamissüsteem võimaldab määrata ekraanipildi liikumist ja selle kiirust, liikumise alg- ning lõpp-punkte.

Sageli kaasnevad erilahenduste puhul ka probleemid:

• suurema suurendusfaktori korral on arvutipilt paratamatult kole ja karvane ning suurendatud teksti on raske lugeda.
• "luubi" juhtimine ekraanil- mõni programm üritab automaatselt fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile, see aga ei pruugi alati kokku langeda kasutaja soovide ning vajadustega.
• Tarkvaraprogrammid on nägemispuudega inimestele sageli kallid ning nende kasutamine eeldab põhjalikku koolitust.

Kasutatud kirjandus:
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Tugitehnoloogia
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_ inimesed/Tugitehnoloogia [loetud 17.sept.2010].

Ülevaade pimedate ja nõrgaltnägijate abivahenditest arvutiga töötamisel.
http://www.ppy.ee/abiks/probleemist/#_Toc35621428 [loetud 19.sept.2010].

Nägemisabivahendid. Tarkvara lugemiseks ja suurendamiseks.
http://silmalaegas.laegas.ee/kataloog 1.html [loetud 22.sept.2010].

Tugitehnoloogia.
http://itiabi.elil.ee/index.php/Esileht [loetud 22.sept.2010].