Saturday, October 23, 2010

Ülesanne 7. Eneseanalüüs ja kokkuvõte.

Esmalt kodulehe analüüs.
Kuna kodulehe teemavalik oli vaba, valisin selleks oma lemmiklooma - kassi. Et leida vajalikku infot kasside kohta, sisestasin portaali http://www.google.ee/ otsingusõnaks "kass". Sealsete vastete põhjal valisin välja teksti, mille sai sisu järgi jaotada kolmeks, sest kursusel esitatud nõuete kohaselt pidi kodulehel olema kolm omavahel seotud linki. Järgnevalt muutsin eelmainitud portaalis otsingu objekti tingimusi, valisin sõnale "kass" vastete leidmine pildina. Selekteerisin ühe pildi kassist ja lisasin selle ühele oma kodulehe linkidest. Teised kaks pilti olin leidnud oma arvutist (ehk siis erakogust) juba varem. Seejärel hakkasin oma kodulehte kujundama ning paigutama teksti ja pilte. Kodulehe kujundamise käigus lähtusin meie kodulehele esitatud nõuetest.
 Kuna varem pole ma kodulehe tegemise ja kujundamisega kokku puutunud, palusin abi ja teen seda ka tulevikus. Lihtne on sõnastada tegevusi, aga hulga keerulisem neid teostada. Käesolevaks ajaks pole saanud mahti kodulehte täiendada teksti ja piltide koduaadressidega. Lisan need hetkel siia:
teksti kodulehekülg - http://www.fh54.de/justVisual/www/et/index.php
3.pilt - http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cat_in_tree03.jpg

Seoses ainekursusega sain hulgaliselt teadmisi arvutialastest terminitest. Kuna minu igapäevatöö ei ole päevast päeva seotud arvutiga, siis bloggi pidamisel ning kodulehe tegemisel (täiendamisel) vajan tulevikus ka abi. Ent hoopis olulisemat teavet sain erivajadustega inimestele mõeldud tehnoloogia kohta (erilised ekraanid, klaviatuurid, hiired, kõne- ja kuuldesüntesaatorid, IT-alal (minu jaoks müstilised) programmid jms.), millega varem pole kokku puutunud. Kuigi, pean tõdema, et olen sellele varem mõelnud: puuetega inimesed kasutavad ometigi arvutit vaatamata oma puudele. Nüüd sain küsimustele vastused.
Mõtlemapanev on asjaolu, et sageli erivajadusega inimesed oma tugitehnoloogiaga ei saa internetist vajalikku infot kätte ning põhjus - vastava infoga koduleht ei valideeru! Järelikult meie ühiskonnas pole kõigil võrdsed võimalused. Liiga harva suudame me ennast teiste olukorda asetada.
Internetisuhtlusest on mul isiklik arvamus välja kujunenud. Kursuse käigus tekste lugedes see ei muutunud. Silmaring laienes, suhtlusportaalidest on hetkel ülevaade olemas. Ilma ainekursuseta vaevalt ma sellise info kohta vastuseid oleks otsinud.
Siinkohal soovin tänada kursusekaaslasi, kes nõu ja jõuga mulle abiks olid ning kursuse juhendajat kannatlikkuse ja mõistva suhtumise eest!

Monday, September 27, 2010

Ülesanne 6. Internetisuhtlusest.

Internetivõrk on üha enam muutumas meie igapäevaelu lahutamatuks osaks. Igasuguse suurema inimkoosluse jaoks on varem või hiljem vaja mängureegleid - vastasel juhul võib tekkiv segadus põhjustada palju pahandust. Nii on ka võrgus suhtlemiseks omad normid, mida võiks teada ja täita. Lisaks tuleb alati arvestada kasutatava kanali eripäradega. Väljend "see pole telefonijutt" on ammuilma kasutusel - ka netikanalite puhul oleks tarvis erinevate variantide erisusi teada ja teha sobiv valik. Selle tulemusest võib teinekord üsna otseselt sõltuda kogu suhtlemise edukus (Kikkas: 2009).
Vahel tekib tahtmine küsida: kas eksisteerib kaks eraldi elu - elu internetis ja elu internetist väljas? Kas nendel "eludel" on erinevad reeglid, erinev moraal?
Kahjuks puudub meil üleüldine norm, kuidas avalikes portaalides oma elu näidata ning kuhu piire tõmmata. Paljud ei mõtle kahjuks ka sellele, et kõik, mida seal avaldatakse, on nähtav valimatult kõigile (oled sa sõber või mitte).
Virtuaalreaalsus ja võrgukeskkond areneb üha suurema realismi suunas, võimaldades nii reaalsete nähtuste kui ka fantastiliste sündmuste kujutamist. Mistahes virtuaalmaailm aga ei hakka kunagi asendama tegelikke inimestevahelisi kontakte.
Peetakse iseenesest mõistetavaks, et noor inimene omab kontot igas võimalikus suhtlusvõrgustikus ning ühtlasi kasutab veel teiste omasugustega ühenduse pidamiseks ka MSN-i ning skype´i. Kas kõik see on ikka eksisteerimiseks hädavajalik? Iga päev riputatakse Facebooki või Orkutisse üles tuhandeid  pilte, videosid ja kõike muud, mis kajastavad noorte huvialasid, nende tegemisi. Seda tehakse mitmetel põhjustel: soovitakse olla kursis teiste tegemistega ning kajastada enda omi. Oma rolli mängib ka teatud tunnustus- ja enesenäitamisvajadus. Soovitakse, et kõik inimesed aduksid, kui äge elu mõnel noorukil on. (Paljude noorte jaoks on need võrgustikud väga oluliseks suhtlemiskanaliks, kuna sõbrad ja tuttavad võivad elada kohtades, kus nendega igapäevane suhtlemine on võimatu. Siinkohal on loomulikult vana hea e- mail, MSN ja skype igati õigustatud).
Kas see kõik ikka on vajalik? Nagunii kustutatakse kunagi need pildid sealt ära, andmed uuenevad pidevalt ning aastate pärast ehk ei omatagi nendes portaalides kontosid.
On noori, kes ei leia mõtet ja vajadust interneti teel suhtlemiseks, sest "päriselus" on see ju palju mõnusam, ehtsam ja pingevabam.(Lattik:2010)
Mina isiklikult ei ole interneti suhtlusportaalide suur kasutaja. Loomulikult vahetan e-maile, kasutan MSN-i ja oman kontot Orkuti suhtluskeskkonnas.
Orkut on sotsiaalvõrgustik, mis on mõeldud  meie ühiskondliku elu aktiviseerimiseks ja stimuleerimiseks. Orkuti suhtevõrgustik saab aidata säilitada piltide, videote ja sõnumite abil olemasolevaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega, kellega varem pole kohtunud. On võimalus ühineda kogukondade ehk kommuunidega, mis ühendavad endas sarnaseid huve, ühiseid ettevõtmisi, ajalugu jpm. Orkut loodi 2004. aastal. Kuni aastani 2006 sai Orkutiga liituda juhul, kui juba võrgusolija sind kutsus. Algselt nähti Orkuti kasutajaid eliitsetena, sest liituda sai vaid kutse läbi ning esimesed kasutajad said kutse Orkutilt endalt.
Mina liitusin Orkutiga praktilistel vajadustel. 2006. aasta lõpus juhtus minu tol ajal 20-aastase tütrega raske õnnetus ning kui ta lõpuks haiglatest pääses kodusele ravile (ta elas elukaaslasega juba minust eraldi), kutsus ta mind liituma Orkutiga. Et koolist tuli akadeemiline puhkus võtta ja liikumine oli tal raskendatud, said Orkut ja MSN tema peamisteks suhtlusvahenditeks. Nii ka minul, just tütrega igapäevase suhtlemise pärast.
Kuna ma ei tööta igapäevaselt arvutiga, siis Orkutis suhtlemine oli mulle eraldi ettevõtmine. Alguses oli põnev, tore oli oma olemasolevaid ja kadunud tuttavaid leida. Samas sõpradega sai suheldud nagunii igapäevaselt, tühja juttu Orkutis polnud mõtet ajada. Sünnipäevaõnnitlusi sai vastu võetud ja ka tuttavatele saadetud. "Käisin" tuttavate fotoalbumeid sirvimas, aga samas teadsin, et minu "käimistest" jääb alati märk maha. Endast avaldasin minimaalse info, kes soovib rohkem minust teada saada, eks siis küsib. Isiklikke fotosid pole kunagi üles laadinud, minu kontol on mõned pildid mu tütre perest. Samuti on mõned videod (neid leidub You Tube`s nüüd rohkelt).
2009.aasta alguses liitusin meie kursuse kommuuniga, kus vahetame õppimisse puutuvat infot tänaseni (viimane sissekanne pärineb vist 2010.a. kevadest).
Ebameeldivaks kujunes minule see, et sõprade sõbrad soovisid minuga sõbraks saada (minule täiesti võõrad ja väga noored inimesed) ning täiesti võõrad külastasid minu kodulehekülge.
Tänaseks vaatan oma Orkuti-lehe üle korra nädalas. Sõnumeid ja kommentaare kirjutanud pole ma vist terve aasta. Teiste poolt inetuid kommentaare polegi leidnud, ju on noored Facebooki üle kolinud ja Orkut jäänud keskealistele vöi vanematele. Ka mind on kutsutud Facebooki, aga hetkel ei leia vajadust sellise suhtlemise järele. Võimalik, kui ülikooliõpingud saab läbitud, siis kaaslastega suhtlemiseks valin kaasaegsema suhtlusportaali.

KASUTATUD KIRJANDUS.
Kikkas, K.(2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Ligipääsetav internet. http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_ervajadustega:inimesed/Ligipääsetav_internet
Lattik, K.-L.(2010). Facebook, Orkut, MSN- on seda kõike vaja?
http://noortehaal.delfi.ee/news/suhted/?l=tn_noortehaal
Kerb, A.(2010). Rate, Orkut, Facebook, Twitter, surm
http://www.opleht.ee/?archive_mode=artcle&artcleid=3583
Orkut.com (2009). Orkutist.
http://et.wikipedia.org/wiki/Orkut

Ülesanne 5. Ligipääsetav internet.

Ülesanne on keeruline minu jaoks, kuna varem ei ole osalenud arvutialastel tehnoloogilistel kursustel ja seega puuduvad teadmised ja kogemused kommenteerimaks veebilehekülgi. Vajaka jääb oskusest kasutada õiget terminoloogiat.
Kodulehelt võib saada informatsiooni omaniku kohta, tema töö ja õpingute kohta, huvialade ning  lemmikloomade kohta jpm. Minule jätab sümpaatse mulje kursusekaaslase Liisi kodulehekülg veebiaadressiga http://www.hot.ee/neiu7/. Arvutitundjana on ta oma kodulehe teinud käimasoleva kursusega seotult. Esmalt lihtne kodulehe teematutvustus ning graafilise elemendina foto, millel alati rõõmsameelne Liis poseerib rahvariietes, annab vihjeid tema huvist tantsimise või laulmise vastu. Värvifoto mõjubki just heledal taustal. Ja vastavate ülesannete linke avades saame ülevaate Liisi esitatud kirjatöödest.
Kodulehe koostamisel W3C standardnõuetele vastav miinimummaht:
  • vähemalt 3 omavahel lingitud HTML-faili,
  • 1 ühine CSS-fail,
  • vähemalt 1 graafiline element igal lehel
Minu arvamuse kohaselt on Liisil vastavad nõuded täidetud.  Et koduleht oleks loetav ja nähtav kõigile, ka tugitehnoloogiat kasutavatele arvutikasutajatele, peaks koduleht valideeruma (veebiaadressil http://validator.w3.org/).Hetkel leidis validaator 3 viga.
Meie kursuse teema on analüüsida, kuidas oma kodulehekülge tehniliselt õigesti teha ning esitada, aga mind paneb antud teema juures mõtlema see, et mida oma koduleheküljel võiks kirjutada ja näidata (avalikustada) ning mida mitte. Olen külastanud mitmeid kodulehti ja märganud, et paljud avalikustavad hulgaliselt andmeid enda kohta, paljud ei too esile midagi isiklikku (Liisil ainult foto endast). Mida eelistada?
Kas me teame, mis tegelikult toimub meie kodulehtedel? Kes seal käivad, mida nad seal teevad, kaua nad seal on? Maailma tuntuima analüüsiprogrammiga Google Analytics saab väga põhjaliku ülevaate kogu veebilehel toimuvast. Kodulehe analüüs aitab teada saada: kes on meie sihtgrupp, kellele peaks rohkem tähelepanu pöörama ja infot jagama; kui lojaalsed meie veebilehtede külastajad on; kust ja kuidas huvilised meie kodulehele satuvad; kuidas meie "reklaamid" töötavad jne.

Kasutatud kirjandus:
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Ligipääsetav internet
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja _erivajadustega_inimesed/Ligipääsetav_Internet [loetud 24. sept. 2010].
Kodulehe analüüs
http://www.wmg.ee/et/kodulehe-analuus-webaudit [loetud 23. sept. 2010].

Friday, September 24, 2010

Ülesanne 4. Tugitehnoloogia.

Puudega inimeste paremal kaasamisel ühiskonda on internetil tähtis roll ning seda eelkõige lähimas tulevikus. Vanema põlvkonna esindajatest ei hakka kindlasti enamus internetist informatsiooni otsima või interneti vahendusel maailmaga suhtlema, kuigi erandeid on. Noorema põlvkonna jaoks aga on täna mõeldamatu, et arvuti ja internetiga ei puututa üldse kokku. Kui, siis on selle taga eelkõige rahalised probleemid: arvuti või püsiühenduse puudumine, vähene koolitusvõimalus ning vastavalt hirm tehnoloogia ees jne.
Eesti kohalike omavalitsuste ülesannete hulka peaks kuuluma soov luua puudega inimesi igakülgselt kaasav e-keskkond. On ilmne, et puudega inimesed vajavad neile mõeldud tehnoloogilisi erilahendusi (tugilahendusi) nii riist- kui tarkvara osas. Majanduslikult on see kallis programm, seetõttu oleks kohalikel omavalitsustel kasulik enne konkreetsete lahenduste väljatöötamist konsulteerida erinevate ühingute ja liitudega, et võimalikult vara ära hoida raha kulutamist vaid tinglikult toimivatele lahendustele, mis nõuavad hiljem ümbertegemist.
Puudega arvutikasutajad on sageli dilemma ees- kas kasutada spetsiaalselt puuetega inimestele mõeldud erilahendusi või üritada toime tulla laiatarbevahenditega? Erilahendus võib olla konkreetsel juhul sobivam ja mugavam, samas annab tavalahendus reeglina suurema mobiilsuse- see on enamasti igal pool ühesugune ja inimene ei sõltu konkreetsest seadmest. Ideaalne oleks, kui kõik laiatarbelahendused oleks niivõrd ligipääsetavad, et erilahendusi polekski vaja.
Puht-tehnoloogilisi erilahendusi vajavad eelkõige nägemispuudega ning liikumis- ja koordinatsioonipuuetega inimesed. Nägemispuude puhul kasutatav tehnoloogia on üsna keeruline ja rahaliselt kallis. Vaegnägijatele on erilahendusteks ekraanilugeja ja ekraanisuurendus (sageli koos heliväljundiga) ning pimedatele mõeldud heli- ja kombitav väljund (tüüpiliselt punktkiri).
EKRAANILUGEJA.
Ekraanilugeja (screen reader) on enamasti tarkvarasüsteem, mis püüab tuvastada ekraanile kirjutatud teksti. Tulemus saadetakse kõnesüntesaatorile (heliväljund), punktkirjamonitorile või -printerile. Nägemisabivahendina lugemiseks ja suurendamiseks mõeldud programmid on suures osas kinnine kommertstarkvara. Näiteks ekraanilugemisprogramm JAWS Pro+SMA on Freedom Scientific poolt toodetav ekraanilugeja. JAWS annab kõnesüntesaatori abiga teada, mis on ekraanil, võimaldades nii arvutiga töötada ka täiesti pimedatel inimestel. JAWS abil saab nägemispuudega inimene surfata internetis, saata e-kirju, suhelda suhtlusprogrammi abil sõprade ja tuttavatega, koostada dokumente, teha tabelarvutusi ning palju muudki. JAWS töötab paljude punktkirjakuvaritega, võimaldades kasutada punktkirja (kas kõneväljundi kõrval või ka asemel). JAWS lugemisprogrammiga on kaasas mitmekeelne kõnesüntesaator, mis oskab teksti ette lugeda inglise (nii Inglise kui Ameerika inglise keeles), soome, saksa, prantsuse, hispaania, itaalia ja portugali keeles. JAWS töötab ka eesti kõnesüntesaatoriga Kalev ning teiste SAPI 4 või SAPI 5 standardile vastavate kõnesüntesaatoritega.
EKRAANISUURENDUS.
Vaegnägemise korral kasutatakse tarkvaralahendusi, mis töötavad "virtuaalluubi" põhimõttel- vajalikku ekraaniosa suurendatakse. Sageli ühendatakse suurendaja ekraanilugejaga ja loetakse suurendatav ekraaniosa ka helikujul ette.
Näiteks ekraanisuurendusprogramm MAGIC Pro hääletoega +SMA on tarkvaralahendus nägemispuudega arvutikasutajatele, kes soovivad kasutada arvutit kas tööks, õpinguteks või muul otstarbel, kuid kellele tavaline tähesuurus ekraanil on liiga väike. MAGIC lubab arvuti ekraanidetaile suurendada nende tavamõõdust kuni 36 korda. Võib valida erinevate seadistatavate vaadete vahel, mis võimaldavad samaaegselt näha nii suurendatud kui tavalist ekraanipilti. Kõnemoodulid lubavad hõlpsalt töödelda andmeid ekraanil. MAGIC võib lugeda teksti, millele osutada või mida sisestada. MAGIC liigutab suurendatavat ala nii, et alati on võimalik näha loetavat teksti selle ettelugemisel. Hiire ja kursori seadistused aitavad teksti lugemisel määrata ekraanil hiire ja kursori asukohta. Saab valida erinevate seadete vahel- on võimalik seadistada menüüde värvi, suurust jpm. Värviseaded lubavad määrata, kuidas värve ekraanil kuvatakse. Võib määrata ühe värvi asendamist teisega või kahe värvi vahetamist omavahel. Ekraani saab muuta mustvalgeks, määrata ekraani pildi heledust.
MAGIC aitab jälgida ekraanielementide (hiir, dialoogiaken vms.) asukohta, otsing võimaldab kiiresti liikuda erinevate akende ja teksti erinevate osade vahel. MAGIC'u mitmesuunaline pildi liigutamissüsteem võimaldab määrata ekraanipildi liikumist ja selle kiirust, liikumise alg- ning lõpp-punkte.

Sageli kaasnevad erilahenduste puhul ka probleemid:
  • suurema suurendusfaktori korral on arvutipilt paratamatult kole ja karvane ning suurendatud teksti on raske lugeda.
  • "luubi" juhtimine ekraanil- mõni programm üritab automaatselt fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile, see aga ei pruugi alati kokku langeda kasutaja soovide ning vajadustega.
  • Tarkvaraprogrammid on nägemispuudega inimestele sageli kallid ning nende kasutamine eeldab põhjalikku koolitust.
Kasutatud kirjandus:
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Tugitehnoloogia
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_ inimesed/Tugitehnoloogia [loetud 17.sept.2010].

Ülevaade pimedate ja nõrgaltnägijate abivahenditest arvutiga töötamisel.
http://www.ppy.ee/abiks/probleemist/#_Toc35621428 [loetud 19.sept.2010].

Nägemisabivahendid. Tarkvara lugemiseks ja suurendamiseks.
http://silmalaegas.laegas.ee/kataloog 1.html [loetud 22.sept.2010].

Tugitehnoloogia.
http://itiabi.elil.ee/index.php/Esileht [loetud 22.sept.2010].

Friday, September 17, 2010

Ülesanne 3. IT rollist erivajadustega inimestele.

Et puuetega inimesed tunneksid ennast ühiskonna täisväärtuslike liikmetena, on Eestis viimasel aastakümnel püütud luua neile sobivaid tingimusi võimaldamaks enda eluga toime tulla. Sellest on kirjutatud väga palju, aga reaalne elu näitab, et puuetega inimesed ei tunne ennast võrdväärsena tervete inimeste seas. Sageli nad ei sotsialiseeru ega oma infot pakutavate võimaluste kohta. See sõltub loomulikult nende puude raskusest, nende vanusest, hariduse tasemest, elukohast.
Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas on kõige mugavam infot hankida internetist. Millist rolli mängib infotehnoloogia puuetega inimeste igapäevaelus? Arvata võib, et IT-teenused ei ole kättesaadavad kõigile (raske puudega, madala haridustasemega, eakad, elukohaga kaugetes maapiirkondades). Psüühilise ja vaimse puudega inimeste seas on interneti kasutamine ja tugikeskuste liikmelisus madalam kui füüsilise puudega inimeste seas. Ometi on kõigil erivajadustega inimestel õigus saada infot oma puude (haiguse) ravivõimaluste kohta, rehabilitatsioonivõimaluste kohta, abivahendite olemasolu kohta, sotsiaaltoetuste, koolituste, töötamise võimaluste, huvialaga tegelemise jms. kohta. Väga paljudel erivajadustega inimestel puudub lähedane pereliige või abistaja, rääkimata tugiisikust. Neid haarab sageli lootusetus, kohandamata keskkonnas ei saa nad hakkama ning sulguvad oma "nelja seina vahele". IT jääb sellisel puhul kaugeks ja kättesaamatuks.
Seevastu noored ja hakkajad erivajadustega inimesed vaatamata puudele ja ühiskonnas toimivatele raskustele, soovivad õppida ja ennast täiendada. 2006. aastal sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud puuetega inimeste vajaduste ja toimetuleku uuringus (PIU) selgus, et arvutiõppe täienduskoolitusi toimub piisavalt (http://www.abikasi.ee/TOIMETULEKU-UURING). Ent koolitusest pole kasu kui õpitud teadmisi pole võimalik praktikas koheselt rakendada - arvutioskused on omandatud, kuid arvutit soetada ja ülal pidada pole võimalik.Uuringus osalejad tegid ettepaneku, et puudega inimestele võiks kodune internet olla tasuta või poole hinnaga. Arvati, et koolitusjärgne kohustuslik praktika oleks samuti vajalik.
Õnneks on viimase viie aasta jooksul aina rohkem meedias leidnud kajastamist tublide puuetega noorte ettevõtmised ja eduelamused: nende edukad õpingud IT vallas (tarkvaraarendus, programmeerimine jms.), oma firma asutamine, töökohtade loomine ja pakkumine erivajadustega noortele, koolituste organiseerimine ja läbiviimine. Kes suudab tulevikku vaadata ja võidelda, saab hakkama.
Kohalikud omavalitsused on korraldanud koolitusi oma piirkonna puuetega inimestele, näiteks Tallinna Puuetega Inimeste Koja projekt "Puuetega inimeste arvutiõpe ja internetipunkt" (http://www.tallinnakoda.ee/1,83), kasulikku infot töö ja koolituste kohta pakub veebiaadress http:/www.edukas.invainfo.ee/koolitused.
Eestis korraldatakse ka e-koolitusi mittetöötavatele puuetega inimestele. Viimastel aastatel pakub Tartu Kutsehariduskeskus puuetega noortele võimalust  õppida tarkvara ja andmebaaside haldamist (http://www.epikoda.ee/index.php?op=4&id=0251). Kahjuks sarnased koolitused on liiga kulukad ja osutuvad väikelinnade ning maapiirkondade erivajadustega inimestele kättesaamatuks.
Kui meie ühiskond ometi oleks tolerantsem mõistmaks puuetega inimesi ja nende probleeme! Liiga palju noori erivajadusega inimesi on sulgunud endasse ja lootuse kaotanud kunagi veel õppida või töötada. Takistusi on palju, rahalisi vahendeid vähe. Tuleb saada tugevaks, vabaneda negatiivsetest hoiakutest ja mõista, et tuleviku info koondub aina rohkem arvutisse.

Kasutatud kirjandus:
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja _erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused [loetud 11.sept.2010].
http://www.abikasi.ee/TOIMETULEKU-UURING [loetud 14.sept.2010].
http://www.tallinnakoda.ee/1,83 [loetud 14.sept.2010].
http.//www.edukas.invainfo.ee/koolitused [loetud 14.sept.2010].
http://www.epikoda.ee/index.php?op=4&id=0251 [loetud 15.sept.2010].
http://www.vedur.ee/puutepunkt/ [loetud 15.sept.2010].

Wednesday, September 15, 2010

Ülesanne 1.Erivajadused läbi aegade.

Puue kui tabu.
Tabu on isik või tegevus, mida ühiskondlike normide tõttu välditakse või keelatakse.
Minevikust meenuvad 70-ndad aastad, mil kooliõpilasena õppisin Põltsamaa Muusikakoolis ja nädalas kaks kuni kolm korda sõitsin bussiga läbi Võisikult, kus siis asus vanadekodu, rahvasuus kutsuti seda hullumajaks (tänapäeval Võisiku Hooldekodu). Külas liikusid ringi nö. hoolealused - kerge vaimse puudega ja füüsilise puudega inimesed. Ma ei saanud vastuseid, miks need inimesed on haiged, mis on nendega juhtunud, sest sellest ei räägitud, ei teatud ja ei tahetudki teada. Nad on hullud, ettearvamatud, neid tuleb karta (bussis või linnas).
Puue kui tervisehäire.
Tervisehäire võib olla kaasasündinud või eluajal omandatud. Minu tutvusringkonnas on inimesi, kellel esineb kaasasündinud diabeet ja kellel on see tervisehäire ilmunud alles küpses eas. Need inimesed elavad täisväärtuslikku elu, ent nendel on teatud ülesanded ja piirangud oma tervise heaolu suhtes (insuliinisüstid, dieet, piirangud füüsilises tegevuses vms.)
On alust arvata, et näiteks diabeediga sündinud aafriklane kusagil kõrbes ei suuda jääda ellu, sest puudub tasemel arstiabi, vähese haridusega inimesed elavad kogukondadena, neil on oma jumalad, keda uskuda ja kummardada. Tervisehäirega sündinud lapsi peetakse saatuseks ja kui nad ei suuda ellu jääda, siis on see nende jumala tahe.
Puue kui ühiskonna probleem.
Salamanca lepingus (1994) on kirjas, et riikide haridusprogrammid peavad olema seatud arvesse võtma iga lapse huvisid, võimeid ja õppimisvõimalusi. Inimlikud erinevused on igati normaalsed ja õpetus peab kohanduma lapse vajadustega (http://www.kalewesi.ee/user_files/RAPORT.doc).
Meenuvad faktid  lektor Ene Variku loengust Eripedagoogika (oktoobris 2009) Norra koolide seadusandlusest ja põhimõtetest: riigi haridusseadus ei tee vahet erivajadustega hariduse eri vormide vahel, vaid sätestab, et igal õpilasel on õigus abile ning toetusele tavakooli tavaklassis.Riigi omavalitsused peavad pakkuma nii pedagoogilis-psühholoogilist abi kui ka võimalust õppida kohalikus tavakoolis. Riigis ei ole eraldi finantssüsteemi, erivajadustega õpilaste haridustoetus tuleb kohalikult omavalitsuselt, keskmiselt 20% kooli eelarvest on mõeldud erivajadustega õpilaste õpetamiseks.
Puue kui eluviis.
Augustinus: "Parandada meelt ja mitte eluviise on kui alaliselt pumbata vett paadist välja ja mitte paati ära parandada."
Oleme näinud või kohanud inimesi, kes on silmnähtavalt tüsedamad kui normaalkaaluga inimesed. Liigne kaal võib tekkida kaasasündinud või haigustest tingitud ainevahetushäiretest, aga ka ebatervislikke eluviise harrastades. Ameerikat külastades tõdevad enamus inimesi, et seal elab väga palju ülekaalulisi inimesi. Ka telerist võime näha dokumentaalsaateid, kus teemaks ülekaalulisus ja ebaõige toitumine. See, et inimene kaalub 200 või 300 kilogrammi, pole normaalne. Kas tegemist on haiguse või mugava elu harrastamisega? Minu isikliku arvamuse kohaselt on tüsedad kinni oma mõtlemises. Kui ikka olukord väljub kontrolli alt, tuleb alustada treeninguid, kasutada vajadusel tugirühmade abi, pidada dieeti jms. Kui 300-kilone inimene lösutab päevast päeva ning aastast aastasse voodis, pereliikmed aina hoolitsevad tema eest,tassides koormate viisi toitu ette, tema organid teevad läbi muutused (nõrgenevad, hävinevad), siis arvatavasti peab sellisesse inimesesse suhtuma kui puudega inimesesse.

Kasutatud kirjandus:
Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. TÜ Kirjastus.
http://www.kalewesi.ee/user_files/RAPORT.doc